Tellisahjudel tekkivad väliskesta praod, mis ajapikku laienevad. Reeglina on need sellist tüüpi ahjud, millel lõõri sein on ühtlasi ahju väline korpus (ilma deformatsioonivuugita ahjud). Pragude tekkepõhjuse lükkab kütja pottsepale ja pottsepp kütjale ja õigus võib olla mõlemal. Kui lasta ehitada endale ilma deformatsioonivuugita tellisahi, siis on see probleem juba eos sisse kodeeritud. Alljärgnevalt aga parandamisest:

Oleks mõistlik lasta ahi üle vaadata kutselisel pottsepal, sest vahel võib olla kahjustus tuleohtlik. Eriti ohtlik on praod sellistes kohtades, kus lähedal on puittarind või palju tolmu. Eriti vanemad inimesed on harjunud ahjulael kuivatama erinevaid tuleohtlike asju ja nad sinna unustama/jätma.

Kui ahju slepe (viimalõõr ehk ühenduslõõr korstnaga) on praguline, siis selle töö peaks jätma pottsepale. Sleped on ühed tuleohtlikumad kohad küttesüsteemis. Nende parandamine ei seisne üksnes pragude täitmises, vaid üldjuhul tuleb nad täitsa lahti võtta, ära puhastada ning paigutada ülemistesse slepedesse seadusega nõutud metallhülsid koos puhastusvõimaluse loomisega. Hülsid ankurdatakse, et neid korstnaluuaga puhastamise käigus paigalt ei lükataks.

Kuna ahi kütmise käigus paisub ja kahaneb, siis ta pidevalt loksub korstna suhtes ning pragu korstna ja ahju vahel on vältimatu. Eriti ohtlikuks muutuvad teise korruse ahjud, mis puitpõrandale ehitatuna ajapikku maja vajudes muudavad oma kallet korstna suhtes. Sellest lähtuvalt nõuab tänane seadusandlus ülaühendustes metallist hülssi ja selle paigaldamine võiks jääda pottsepa pädevusse, kuna eeldab ka teadmisi lõõri ristlõigetest ja metalli paigaldamisest küttesüsteemi. Alljärgnevalt pilt ühest ohtlikust, aga sagedasti esinevast slepest:

Kõik vuugid, mis on laotud paksemalt/laiemalt, kui 15 mm, on küttesüsteemis potensiaalsed lagunejad. Kui vaja täita laiemaid vahesid/vuuke, siis paiguta segu sisse kivitükke või  korrektne kivist liist. Kuna küttekeha on kütmise käigus pidevas liikumises, st ta paisub ja kahaneb iga küttekorra, siis laiad vuugid on kohad, kuhu praol on kõige kergem tulla.

Kuidas pragu laieneb – soojuspaisumise tulemusena toimub kütteseadmes väga väikene mahu muutus. Prao servad nihkuvad teineteise suhtes mikroskoopiliselt ning prakku pudiseb  segust üks või mitu liivatera. Jahtumisel ahi kahaneb, kuid pragu enam ei sulgu, kuna lahtised terad on vahel. Iga kord paisudes pudiseb juurde ja jahtudes pragu sulgub üha vähem. Nii ta ajapikku kasvab.

Kui prao serv on must, nagu ülemisel pildil, siis see on märk, et sellest praost imbub tuppa suitsu ja vingugaase. Leegi olemasolu puhul lõõris on need praod ka tuleohtlikud. Kui kipsinoa teraga kontrollida, siis tavapäraselt saab lükata noa tera täisulatuses sügavikuti prakku.

Parandamisest 

Kui nüüd pottsepp on kütteseadme üle vaadanud ja hinnanud, et võite ka ise parandada, siis see käib järgmiselt: kõigepealt, et oleks turvaline, eemaldage ahjult/kaminalt/pliidilt/soemüürilt või mida te parandate tuleohtlikud asjad ja tolm ning kütke ta keskmisest veidi kuumemaks. See on vajalik selleks, et toimuks tavapärasest veidi suurem paisumine. Kui tellissein on juba soe/kuum, siis võtta akutrell ja 6 mm kivipuur. Puuri kõik pragulised vuugid umbes 5 cm sügavuselt välja. Hoia trelli suunaga kergelt ahju poole kaldu, et pudisev segu ei sattuks trelli peasse (see on vajalik trelli eluea hoidmiseks).

Järgmisena puhasta vuugid tolmuimejaga.

Niisuta pritsiga vuugipinnad seest poolt. Proovi nii, et vesi ei hakkaks mööda ahju alla valguma, sest tsemendi ja savisegune vesi määrib kive. See ei õnnestu küll hästi, kuid mida vähem voolavat vett, seda parem.

Ettevalmistatud sein vuukimiseks näeb välja nii:

Nüüd võta valmis segu (kas savimört või tsemendilisandiga savimört) liibile ja vuugirauaga suru segu vuuki. Tihenda, st suru segu vuuki ja kuna kuuma kivi tõttu tahkub segu kähku, saad teda pressida veidi aja pärast ka teatud jõuga. Vuugid ühtlustatakse ja silutakse vuugirauaga ennem, kui nad muutuvad heledaks. Vuugirauda või vuugikellut müüakse erineva laiusega. Mina kasutan valdavalt 8 mm laiust, aga vahel läheb vaja ka 6 mm ja 10 mm laiust vuugirauda. Ennem poest toomist hinnake vuugi laiust, mida vuukima asute.

Kui segudest väga ei tea, siis näiteks Weber ClayMortar on tsemendisisaldusega savimört. Sobib ka Uninaks Kvaliteet Ahjusegu, mis on ilma tsemendita savimört. Mõlemad on valmissegud ning ei vaja mingeid lisandeid.

Kui tellismüüritis on vuugitud, siis tuleks ta puhastada. Veega pesemine teeb pigem hullemaks. Hea tulemuse annavad betoonipuhastusvahendeid, näiteks Penosil BetClean. Pudelil on kasutusjuhend, siiski hoiatan, et tegu on happelise vedelikuga, mis rikub kõik rauast detailid, millega kokku puutub. Seega siibrivarred, ahjuuksed, puhastusluugid jne tuleks eelnevalt teipida. Samuti kasuta isikukaitsevahendeid – prillid, kummikindad jne. Väldi vedeliku sattumist vuugile. Kasutan puhastamisel lappi, kastes selle kergelt vedeliku sisse, pigistades ning kotrollides, et lapp ei tilguks, asetan ta sirgelt kivipinnale ja lükkan käega üle kivide. Kivipinnad jäävad niiskeks.

Parandatud tellismüüritis näeks välja selline:

Hoolimata välisest korrasolekust, tuleb teada, et ahi ei ole mitte korras vaid parandatud ja praod võivad ilmneda varem või hiljem uuesti. Sinnamaani saab aga rahulikus tempos kütmist jätkata. Selline parandus ei eelda mingit järgnevat sissekütmist, ehk jätkake järgnevatel päevadel tavapärase kütmisega.

Vanematel korstendel võib pigi imbuda läbi korstnaseina tuppa. See ei ole normaalne korstna seisund ja sellel on põhjused, mida saaks vältida. Ennetusselgitused ja mõned soovitused juba pigistele korstendele:

Põhjus on üks – kondents. Kondentsi tekkepõhjused aga erinevad.

Alustan sellest, et suitsugaaside temperatuur korstnapitsis peab olema üle 60 kraadi C. Tegelikult veelgi suurem, sest piiri peal töötavad lahendused ei ole kunagi kindlad lahendused. Kui temperatuur korstnapitsis on alla 60 kraadi C, siis hakkab korstnasse tekkima kondents. Kondents aga seob suitsu. Suits on happeline gaas, mis sisaldab muu koostise kõrvalt põlemata kütuse osakesi (mida mustem suits,seda rohkem). Kokku tekkib pigiks nimetatud ollus. See on tuleohtlik, põledes korstnas 1000+ kraadise kuumuse juures. Tänu oma happelisele koostisele (väävelhape) hakkab pigi tasapisi läbi kivide ja vuukide imbuma. Kui pigi on piisavalt kaua korstend “uuristanud”, siis mingil hetkel tekkivad korstnasse praod, mille kaudu tahmane kondents suisa voolab  niredena, nagu kõrvaloleval pildil. Sellises korstnas pigipõleng tähendab väga suurt riski kogu majale. Pigi põleng tekitab korstnas ülerõhu ning 1000+ kraadi kuumust surve all pragulises korstnas…

Pigi teke igapäevaselt köetavas korstnas

• Kui on suur korstnalõõr (n telliskorsten 27x27cm lõõriga) ja seda köetakse pliidiga läbi soemüüri, siis tõenäosus, et pliit oma väikese kolde ning madala väljundtemperatuuriga ei suuda suurt, kivimassiivset korstnalõõri soojaks kütta on väga tõenäoline. Soovituslikult kütta sellistel puhkudel pliiti koos ahju või kaminaga. Tõenäoliselt on nad suunatud kõik ühte suurde lõõri.
• Kui ostetakse pliit poest ja ühendatakse korstnaga läbi soemüüri. Reeglina plekist poepliidid on mõeldud ühendamaks otse korstnasse. Nende väljundtemperatuur on tavaliselt 200+ kraadi juures ning soemüür võtab üle poole temperatuurist veel maha. Jällegi on tagajärjeks kondents ning tahm. Erandina võib katsemeetodil kasutada läbi soemüüri sellist poepliiti, millel on vahesiiber, millega lülitatakse praeahi välja ja suitsugaasid juhitakse koldest üle (mitte ümber) praeahju otse väljundisse. Sellist varianti pliiti tuleks läbi soemüüri kütta avatud õhuluugiga ning mõõta soemüüri slepes väljundtemperatuuri. Kui temperatuur jääb alla 160 – 180 kraadi, siis saab kütta soemüüri ainult stardilõõriga. PS! Stardilõõriga peaks alati kütmist alustama, ehk kõigepealt köetakse soojaks korsten ning seejärel alles lülitatakse soemüür siibritega ümber talvelõõrile.
• Ohumärk on, kui pliidil on koldes vesikütte, ehk koldes on “pudelid/veetorud”. Täna pliite selliselt ehitada ei tohiks. Kui leek puutub kokku metalliga, mis on vesijahutusega, siis leegi temperatuur langeb. Oma osa võtab kolde temperatuurist maha pliidiraud ja pliit ei suuda soemüüri ja korstna jaoks vajalikku temperatuuri tekitada. Tagajärjeks võib olla jälle pigi. Vesikütte torud/pudelid võiks asetseda pliidis väljaspool kollet, näiteks  praeahju asemel selliselt, et nende vahelt liiguks läbi kuum suitsugaas, mitte koldeleek.
• Kui kütmise ajal piiratakse põlemisprotsessi koldes õhuklapiga, et tulemusena hakkab tahmama kolde uste klaase või malmuksed on pea täielikult suletud, siis põlemisprotsess küll pikeneb, kuid hapniku vaeguse tõttu toimub mittepuhas põlemine ja kogu lõõrisüsteem tahmub/pigitub.  Leek koldes peab rõõmsalt mänglema suunaga lõõri poole. Tõmme koldes peaks olema silmaga nähtav. Kui malmuksega kolle hakkab juba kohisema ning ust lõgistama või läbi klaasukse on näha tule väga “närviline” visklemine, siis on põhjust õhuluugiga piiranguid seada.
• Võib olla pottsepal on jäänud arvutused tegemata. Reeglina võtab telliskorsten umbes meetriga maha 10 kraadi C. Tavapärane korsten on  umbes 6 meetrit kõrge (korstna töökõrgust loetakse slepest, ehk küttekeha sisendist korstnasse). Seega 6 m korstend jahutab 60 kraadi ja pitsis peab olema 60 kraadi, siis alla 120 kraadi temperatuuri slepes tähendab kondentsi teket korstnas. Kuna põlemisprotsessi alguses on gaasid madalama temperatuuriga ning piiripealsed lahendused ei ole head lahendused, siis on tervislik lasta küttekehast korstnasse 180-200 kraadi C. Selleks on arvutused, mis hõlmavad koldetüüpe, lõõri pikkuseid, kütusekogust jne. Litsentseeritud pottsepp neid arvutusi valdab. Siin väga lahendusi ei ole. Võib proovida panna sleppesse termomeetri ning proovida maksimaalse tõmbega saavutada nõutud temperatuuri. Pigem võimalusel ehitada uus küttekeha.

Pigi teke harva köetavas korstnas

Siin on mõeldud kortereid/elamuid, kus tahkekütusel töötavad küttekehad on ainult abikütte ja igapäevaselt köetakse elektriliste soojuspumpade või radikatega. Siiski vahel tehakse tuli kaminasse või ka ahju. Harva köetavad korstnad jahtuvad maha ning lähevad niiskust täis. Sama tulemus on suvilates või majades, mida kasutatakse periooditi.

Alljärgnevalt kaks fotot:

Kondetsist tekkinud külmunud niiskus nädalas korra köetud korstnapitsis (välistemperatuur -8 kraadi C):

Härmatise/jäite kihi paksus korstna lõõri seinal on 1,5-2 cm

Külmunud kondents samas pitsis igapäevasel kütmisel (välistemperatuur -8 kraadi C, õhtul köetud, hommikul pildistatud). Härmatise/jäite kihi paksus korstna lõõri seinal on 1-2 mm

Välised temperatuurid samad. Vahe on aga suur. Kui nüüd harva köetud (esimene pitsi pilt) süsteem kütte panna, siis soojade suitsugaaside tulemina voolab korstnaseinu pidi alla suur kogus suitsust/tahmast vedelikku ning otsib teed läbi korstna pragude tuppa. Reeglina kuivatab igapäevases küttes olev korsten ennast ise. Harva köetud korstnad on aga niiskusega hädas. Lisaks kondentsile/jäitele korjab üks keskmine korsten aastas ligemale 100 liitrit vihmast ja lumetuisust tekkivat vett (teave pottseppade koolituselt). Niiskus otsib endale teed läbi korstna kivide ja vuukide.  Soovituslikult panna harva köetavatele korstendele mütsid, et vältida osaliselt väliseid tegureid niiskuse tekkes korstnas.

Veel probleeme pigi tekkeks

• Meie kliimas on õues (maja välisseinas) paiknev korsten suur kondentsi tekitaja, kuna ööga ei jahtu maha mitte ainult pits, vaid kogu korsten ning härmatis korstnas on ilmselt kogupikkuses. Head lahendust sellele pole.

• Kõrged pööningud (talumajad), või külmad teised korrused on samuti probleemiallikad. Sellistel puhkudel peaks slepest korstnasse minev temperatuur olema kõrgem.  On väga soovituslik soojustada telliskorstna külm, majasisene osa kivivillaga. Selleks võtta kivivill ja keerata paar tiiru kogu pööningu ulatuses ümber korstna ning kinnitada näiteks traadiga. See oleks lihtsaim abi.

Mida teha pigise korstnaga

Pigise korstna puhul häid lahendeid jälle ei ole. Sekkuma peab ja esmalt tuleks kõrvaldada pigi tekke põhjus. Seejärel tegeleda korstnaga. Lahendeid tean viis:

• Lõhkuda pigine osa maha ning ehitada uus
• Tellida korstnalõõri renoveerimine. On firmad, kes seda teevad. Korstnalõõr puhastatakse seest kettpuhastiga ning kaetakse komposiitmaterjalist seguga. Tulemuseks on vana korsten renoveeritud lõõriga. Töö on pea sama kallis, kui uue korstna ehitamine, aga kokkuhoid tuleb ajas ning kaasnevates remont-viimistlustöödes, mida uue korstna ehitamine tubades nõuaks.   (näide:  http://renore.ee/tehtud-tood/)
• Korstnalõõri paigaldatakse roostevaba metallhülss (lõõritoru). Otsad villatakse. suits hakkab edaspidi liikuma metallhülsi seest ja ei puutu kokku enam kiviga.
• Vanarahval oli tarkus – üks hooaeg põleta ainult haavapuuga. Ei ole proovinud, ei oska tulemit öelda.
• Kamina- ja ehituspoodides müüakse pigieemaldus pulbreid ning -tablette, mida igal põletuskorra ajal koldesse puudele lisatakse. Suits, mis nende pulbrite/tablettide põlemisel tekkib on väidetavalt väga keskkonnaohtlik ning kantserogeenne.

Alljärgneval väike tutvustus happekindlast korstnahülsist:

Hülss on objektil

Ankurdus korstnalõõri juhul, kui ei ole võimalik panna hülssi kogu korstnalõõri ulatuses (näiteks samalt kõrguselt tuleb lõõri kaks slepet). Hülss asub slepede peal. Alumine hülsi ots on villaga tihendatud ning ava müüritakse taas kinni. Kondents tilgub korstna põhja.

Hülsi ülemine osa villatakse ära kogu korstnapitsi ulatuses ja soovitavalt ka veidi allapoole katusepinnast.

Kattepleki alla väike tuulutusvahe ning müts hülsile. Vee valamisega plekile saab kontrollida, et vesi nõrguks kindlasti plekkidelt maha, mitte lõõri suunas. Müts peab olema korstnapühkimise tarbeks eemaldatav.

Mida teha korstna pigise välisküljega

Ei ole mingit mõtet üritada katta pigist korstend krohvi/pahtli/värvi jne kihiga. Pigi tuleb neist läbi. Eemaldage kividelt lahtine pigine kattematerjal, puhastage nii palju, kui saate. Seejärel oleks vaja tekitada korstnale hüdroisolatsioonikiht (näiteks Uninaks Uniflex´iga). Hüdrokiht ei ole hea nakkega, seepärast tuleks hüdrokiht katta mingi liimsegu ja armeerimisvõrguga. Sobilikud on põrandakütte jaoks toodetud plaadiliimid (näiteks Mira 3130 või Ceresit CM 17), need võimaldavad ka minimaalselt soojuspaisumist. Armeeritud liimikiht katta pahtli/krohvi/värviga.

Küttesüsteem on tervik, kui kusagilt (pliidi raua vahelt, kolde ustest, tahmaluugist jne) pressib suitsu sisse, siis on selle koha ja korstna tipu vahel mingi takistus või ebakõla. Selleks võivad olla nii küttesüsteemi enda ehitusvead, kasutuse käigus tekkinud tõrked, kui ka kõrvalised/välised tegurid.  Alljärgnevalt selgitused ja juhendid:

JÄRSKU TEKKIV TÕMBEPROBLEEM

• Kui küttekeha hakkab järsku suitsu sisse ajama, siis on reeglina tekkinud lõõridesse äkiline takistus – kas on korstnasse kukkunud lind või mõni muu ese (kord olid varesed või hakid tassinud pikliku konservipurgi katusele ning maiustasid korstnal selle jääkidega. Purk aga kukkus korstnasse ja jäi põiki selle keskele kinni. Paar korda olen pidanud eemaldama suvel korstnasse ehitatud linnupesi ja need on ehitatud okstest nii tugevalt, et ka korstna pomm ei lähe läbi. Lind võib ka alustada pesaehitust, tuues korstnasse mõne puuoksa ja siis tegevuse jätta. Paar korda olen sattunud korstnasse kukkunud tuvile. Lind võib ronida slepesse ja sinna surra). Tegelikult võib ka selline ummistus lasta suitsugaasid esialgu läbi, kuid hakata tasapisi koguma enda ümber tahma ning lõpuks lõõri ummistada.

• Äkiliseks põhjuseks võib olla ka korstnasse kukkunud kivi, samuti ahjulõõri lagunemisel lõõri kukkunud kivi. See tähendab kukkunud kivi jääb ette suitsugaaside liikumisteekonnale. Kui võtate vahel koldest välja kivitükke, siis on see märk sellise probleemi reaalsusest. Kivide lõõri langemist võib sagedamini kohata vanades soojamüürides. Vahel juhtub, et peale korstnapühkija käimist tõmme halveneb. Siis võib eeldada, et lõõriluud lükkas lahti mõne ajaga deformeerunud kivi või slepesse paigaldatud metallhülsi (tuleohutusseaduse järgi tuleb küttekehade ülaühendustes korstnaga kasutada metallist hülssi) . Siis võiks abi saamiseks pöörduda uuesti sama korstnapühkija poole.
• Vahel juhtub, et ahjul/soemüüril/pliidil/korstnal mõni puhastusluuk jääb lahti. Kui korstnal on suurem puhastusluuk ning see on avatud, siis korsten tõmbab sealt, kus tal on lihtsam õhku läbi vedada, ehk luugist.

AJAGA KASVAV TÕMBEPROBLEEM

• Kui ahi/pliit hakkab tasapisi kehvemini tööle ning lõpuks ajab suitsu sisse, siis peamiseks põhjuseks on lõõridesse kogunenud tuhk, mis takistab suitsugaaside läbipääsevust. Eriti ladestub tuhk horisontaalsetes lõõrides, näiteks slepes. Probleemsed on pikad sleped. Samuti ladestub tuhk ahju viimases/viimastes lõõri põhjas/põhjades. Probleemi lahendamiseks tuleb lõõre regulaarselt puhastada. Kui puhastusavad puuduvad, siis pottsepad ja korstnapühkijad saavad need tekitada. Lõõridesse võib koguneda tuhka pangetäite kaupa. Tuha ja nõe tekkimist lõõrides soodustab märgade puudega kütmine (aastaga võib pigitada lõõri seined ja lõõrid ummistada), ka suure koguse papi/paberi põletamine ahjus tekitab palju lendtuhka.
• Pliidil tasub  tõsta pliidiraud ja vaadata tuha kogust praeahju peal ja selle all ning vaadata lambiga sisse ka praeahju all olevast puhastusluugist. Pliidi suitsukäik peaks olema puhas ja vaba.
• Pikad külmad pööningud jahutavad korstnalõõri. Selle tulemusena võib hakata tekkima korstnas kondents ja pigi, aga ka ööga jahtunud korsten stardib halvasti. Lihtsaim viis on kogu pööningu ulatuses keerata ümber korstna kivivill ja kinnitada, näiteks traadiga.
• Mitte piisava hoolduse korral koguneb tuhk tuhakambris tuharestini ning kütus koldes ei saa enam põlemiseks piisavalt õhku, tagajärjeks on lõõride tahmumine. Laisast tuha eemaldamisest annab aimu deformeerunud kolderest.
• Lõõride tahmumise tekitab ka pikaajaline kütmisviis, mille puhul piiratakse õhu juurdepääsu koldesse koldeukse või õhuvõtu luugiga eesmärgil, et nii põlevad puud kauem. Õhu piiramisel tekkib koldes mittetäielik põlemine ning põlemata osakesed ladestuvad tahmana lõõris. Kütus põleb küll kauem, kuid madala temperatuuriga ning mitte puhtalt. Sellise kütmisviisi tunnuseks on tahmunud koldeseinad ning ukseklaas. Kui koldes on tahma, siis seda enam on tahma täis lõõrid. Koldeseinad peaksid olema heledad ja ukseklaasil pigem hele vine.

PERIOODILINE TÕMBEPROBLEEM

• Kui suitsu ajab sisse periooditi ja siis jälle süsteem töötab, peitub viga reeglina pottsepa arvutustes või pigem nende tegemata jätmises. Korstnal on oma tõmbejõud, mis tekkib korstna pikkusest ja hõõrdetegurist (korstna lõõri karedus). Oma osa mängivad selles suitsulõõri mahu muutused (laienemised/kitsenemised) ning sisse/välja ulatuvad ebatasasused lõõris. Need tekitavad suitsugaasides pööriseid. Samuti on oluline korstnalõõri suuruse vastavus küttekehadele. Oluline tegur on õhuniiskus ja temperatuuride vahe toas ja õues. Kõikide nende teguritega kokku tekkib korstnal tõmbejõud, mis peab ületama küttekeha poolt tekitatud takistuse. Takistusteks on küttekeha lõõri pikkus, lõõri pöörakute arv ja pöörakute nurgakraadid, lõõrimahu muutused, lõõri karedus, lohud/nukid/nurgad lõõrides ja õhuvõtuavade avatus koldeustes. Pottsepal tekkib ajaga tunnetus ning tavapärased küttekehad võib ta valmis ehitada ilma arvutusteta. Siiski vajab tänapäevane kütteehitis dokumenteeritud passi ning see juba seab vajaduse arvutustele. Vanasti, kui arvutuskäike polnud, kehtis “rusikareegel”, et küttekeha lõõri pikkus ei tohtinud olla suurem korstna pikkusest. Tänaste arvutustega on võimalik ehitada tunduvalt pikema ja keerukama lõõrisüsteemiga küttekehasid, aga ehitamine “kõhutunde” pealt võib lõppeda sellise tulemusega, et korstna tõmbejõud on ainult veidi suurem küttekeha takistusteguritest. Sellistel juhtudel küttekeha normaaloludes töötab, aga kui ilmnevad niisked ilmad, madalrõhkkond, välistemperatuur soojeneb, siis tõmbe- ja takistustegurid võrdsustuvad ning küttsüsteemi talituses ilmnevad tõrked. Sellistel puhkudel on raske midagi muuta, sest süsteem vajaks terviklikult ümber ehitamist. Lihtsaim viis sellistel puhkudel on tekitada sundtõmme, ehk paigaldada korstnale korstna ventilator.

• Omaette problem võib olla tuule suunast sõltuv takistustegur. Kui teatud kindla tuulesuunaga küttesüsteem tõrgub, siis on korstna asukoht halb või on korsten liiga madal. Katuse harjal asuvate korstendega üldjuhul probleemi pole, aga tekkib, kui korsten asub katuse kaldel, harjast  paar meetrit või rohkem eemal ja pole piisava kõrgusega. Kui tuul puhub katuseharjaga risti, tekkib harja taga hõrendus, mis muudab tuule suunda diagonaalselt allapoole. Võib juhtuda, et tuul keerab ennast harja taga korstna suunas sellise jõuga, mis takistab suitsugaaside väljumist korstnast. Avatud kamina- ja vahel ka pliidi puhul lööb tuppa suitsupahvakaid. Lahenduseks on ehitada korsten kõrgemaks või paigaldada talle metallist kõrgendus. Miinimum kõrgus (mõõdetuna korstna harjapoolsemast, ehk lühemast küljest) on 120 cm.

VEEL PÕHJUSEID TÕRGETEKS

• Liiga hermeetiline korter, näiteks kipsseinad ja plastikaknad ilma ventilatsioonita. Korsten ei saa välja tõmmata, sest korterisse ei tule õhku peale. Sellistel puhkudel tehakse värskeõhuklapp välisseina,  võimalikult küttekeha lähedale. Üks ahi põletab kütteprotsessis ära umbes kaks toatäit õhku.
• Vannitoa ja köögikubude sundventilaatorid tekitavad korteris negatiivse rõhu ja korsten ei pruugi seda ületada. Töötavate kollete puhul võib tagajärjeks olla suits toas. Korteris tekkiv alarõhk võib tõmmata korstna kaudu tuppa ka naaberkorstnast väljuva suitsu.
• Välikorsten, ehk maja välisküljel paiknev korsten on meie kliimas paiknevalt alati halb lahendus. Korsten jahtub ööga maha ning külm/rõskeke õhutropp korstnas on pea alatine probleem kolde startimisel. Lahenduseks on jällegi korstna ventilator.
• Korsten on liiga madal (ühekordsete majade ja teise korruste küttekehade probleem). Korstna töökõrgust arvutatakse slepe kõrgusest korstnapitsi tippu. Kui korstna kõrgemaks ladumine osutub tülikaks/keeruliseks/kalliks, siis võib panna plekist kõrgenduse. Happelised suitsugaasid söövad nii umbes 10+ aastaga pleki läbi, kui see variant aga töötab, siis teise kõrgenduse võib tellida juba roostevaba. Eelis ladumise ees on, et paigaldus on 20 minutit tööd. NB! 1/3 torust peaks asetsemas lõõris ning 2/3 pikendusena. Kui kinnitada toru lihtsalt katteplekki külge, siis tuul murrab ta varsti maha. Toru peab olema korstnapühkija tarbeks eemaldatav – kinnitada düüblitesse eemaldatavate kruvidega või korstnatipu kattepleki külge plekikruvidega.

• Kui tehase ahi (poest ostetud moodulahi/kamin/pliit) ajab suitsu sisse, siis saab asi olla kas vales paigalduses või korstnas.
• Paigaldusviga, mis vahel juhtub – ahi/kamin/pliit ühendatakse suitsutoruga korstnaga ja ühendustoru lükatakse liiga pikalt korstnasse. Kui toru läheb juba korstna suitsukäigu sisse, siis ta vähendab korstnalõõri normaalset ristlõiget, mingil hetkel tekib kriitiline piir ja suitsugaasid ei mahu enam täisulatuses läbi, pressides mujalt välja.
• Korstnalõõr peab vastama küttekeha vajadusele. Valmisahjul on antud tavaliselt ühendustorude ja korstnalõõri parameetrite sobivus. See ei tohiks olla väga palju suurem ja kindlasti mitte väiksem. Suures  lõõris (27×27 cm ja suuremates) ei tööta väikse väljundiga kaminad/pliidid. Kui Küttekeha väljundi diameeter on 110-115 cm, siis ta tõrgub korstnaga, mille lõõri mõõdud on 27×27 cm. Suuremad küttekehad (koldes korraga 10+kg puid), ei taha tõrgeteta töötada väikeses (14x14cm) korstnalõõris või väikese ristlõikega slepega. Reegel – 1 kg küttepuud vajab 20 ruutsentimeetrit ristlõike suurust slepes (näiteks 10 kg puid vajaks 200 ruutsentimeetrist ristlõiget slepes). Seega, kui on väikese ristlõikega slepe ja suur kolle, siis saaks olukorda parandada selliselt, et kütate korraga 2/3 tavapärasest kogusest ning lisate 1/3 puid, kui eelnevast kogusest on pool juba põlenud. St puude kogus, mis ära põletatakse jääb samaks, aga suitsugaaside ruumala on kogu protsessi vältel väiksem.
• Vahel on toru korstnalõõri põhjas ning ummistub korstnast pudeneva tahmaga.
• On ka juhtunud, et moodulkorstendes voolab kondents mööda toru küttekehasse, põhjustades niiskust ahju sees ja rasket kolde startimist, kuna viimases lõõris on niiske õhu tropp.
• Niiske/külm korsten – suvilates, majades, kus muidu köetakse mingi muu kütteallikaga ning vahel tehakse tuli kaminasse/ahju. Korsten jahtub maha, läheb niiskeks ja jälle kolded stardivad probleemselt, pressides esmalt suitsu välja, kust saavad (n. tahmaluukidest) ja hakkavad normaalselt tööle 5-10 minuti pärast. Kui selline “stardisuits” on problem, siis jälle  korstna ventilator. PS! Sügisel kütteperioodi alustades on see tavapärane problem pliitide puhul. See on igati normaalne ning ei ole pottsepa vale töö. Sellistel puhkudel soovituslikult alustada kütmist “terava” pilpatulega ning sealt edasi minna halgudele.
• NB! Suviselt kasutatavad kütteseadmed (pliidid, väliköögid jm) ei stardi ilma tõrketa, kuna temperatuur õues ja toas on pea samasugune. Kui õues on soojem, kui toas, hakkab korsten tööle tagurpidi – puhub õuest tuppa. Süsteemi saab tööle 5-10 minutiga, aga tõrge kolde startimises on selle loomupärane osa. Seega kui pottsepp ehitab suvel teile pliidi, mis suitsu sisse ajab, siis ei pruugi see olla halb pliit. Välistemperatuur peab lihtsal langema nii 10 + kraadi juurde.
• Poolavatud siiber tekitab lõõris pöörised, mis takistavad normaalset gaasi kulgu lõõrides. Ava siiber alati täielikult.
• Korstnal on mitu lõõri ja lõõrid on altosas omavahel ühenduses – üks puhastusluuk. Sellistel puhkudel tuleb lõõriseinad kinni laduda ja tekitada igale lõõrile oma puhastusluuk.
• Korstnapits on laotud tunduvalt laiemaks korstnalõõrist – vahel on karniisidega pits laotud nii, et kivide väljaasted ei ole seestpoolt kividega kompenseeritud ning lõõr lainetab seest nagu pitsi välismuster. Vahel on lihtsalt pits laotud mugavusest laiem. Selline pitsi laienemine tekitab pööriseid ja keeriseid ning need on takistuseks suitsugaaside normaalsele liikumisele. Selline pits võimaldab tavatingimustes küttesüsteemi tööd, aga piiripealsetes olukordades võib saada määravaks.
• Kui maja kütteseadmelele on paigaldatud põlemisõhutoru, mis võtab põlemisõhu õuest (tavapäraselt toru läbi vundamendi) – toru võib olla ilma soojustuseta ning ilma kaldenurgata, st tekkiv kondents torus ei voola torust välja vaid jääb kusagile lohu kohta ning hakkab kogunedes tasapisi takistama õhu läbilaset torus.
• Veel õhuvõtutorust. Kui korsten on madal ja asub mitte harjal, vaid katuse kaldel, ja põlemisõhu toru asub samal maja küljel, siis võib juhtuda, et üle harja tulev tuul keerab harja taga oleva õhu hõrenduse tõttu korstnasse ja väljub alt õhuvõtu torust – lükkab süsteemi tagurpidi käima. Pilukoldes liigub leek mitte tõusulõõri, vaid piludesse. Õhuvõtutoru paigaldus planeerida kohe algselt selliselt, et toru avaus jääks katusekaldel oleva korstnaga maja vastasküljele. Juba samale küljele paigaldatud toru puhul kõrgendada korstnapitsi nõutud kõrgusele.
• Üks uus probleem, mis on kaasnenud vinguanduritega – umbes pool tundi/tund peale ahju/soemüüri kütmist ning siibri sulgemist, hakkab tööle vinguandur. Põhjus pole reeglina mitte koldesse jäänud söed, vaid tahm, mis omasoodu lõõrides edasi vindub.  Ilmselt on siibrid 100% suletud (tänane nõue on 3% pidevat läbilaset suletud siibri puhul). Lahendus on: soemüüri siibrid tõmmatakse välja ning puuritakse 10-se puuriga mõned augud. Ahju klappsiibri vahele võib panna plekist klambri, mis takistab siibril 100% sulgeda. Ei pea kartma, et ahi/soemüür maha jahtub. Tubade tuulutamine jahutab kordades rohkem.
• Poest ostetud pliidid on reeglina mõeldud ühendamaks otse korstnasse. Kui need ühendatakse soemüüri, siis nad hakkavad pigitama ja tahmama soemüüri ja kindlasti korstend. Pottsepp saab ühendada need soemüüri keskele või siis lülitatakse pliidi praeahi välja (osadel pliitidel on selleks eraldi siiber) ning köetakse avatud õhuluugiga, tekitades maksimum tõmbe, mis omakorda tõstab temperatuuri koldes ja lõõrides. Selliste lahenduste puhul peaks alati mõõtma temperatuuri korstnasisendis, ehk slepes. Temperatuur seal peaks olema 180-200^oC. Alla 160 ^oC kisub olukorra halvaks ja süsteemi pigitumine/tahmumine on kaasuv problem.

KUIDAS OTSIDA VIGA

• Tavapäraselt hakkan peale õuest – pilk korstnapitsile näitab, kas sealt on puudu mingi kivi (võib olla kukkunud korstnasse).

• Milline on korsten ning kunas käis viimati korstnapühkija.
• Kas viga on kogu aeg või tekis mingil ajahetkel.
• Kas puud on kuivad (mõõdan vahel ise), kas põletatakse koldes ka peale kuivade puude midagi. Vaatan koldeseinu, ukseklaasi, kolderesti ja tuhka koldes. Sealt saab teavet kütmistavadest.
• Korstnalõõri ristlõike ning korstna kõrguse suhe küttekehaga ja vaba korstnalõõr. Avan slepe puhastusluugi ning testin põleva tikuga. NB! Ära kunagi pane tuld/leeki lõõri. Kahel korral olen olnud juures ahjulõõri süttimisele (pigi lõõris hakkab põlema – veidi peale lahtist leeki lõõris tekkivad kümned suitsuotsa taoliselt hõõguvad täpid lõõri seitnes). Põleng korstnas või slepes võib lõppeda vana ja deformeerunud küttesüsteemi korral maja üldpõlenguga, sest temperatuur korstnas ulatub tavapärase 200 ^oC juurest 1000 ^oC  juurde. Korstnapõlengu korral tuleb kohe kutsuda päästeteenistus ning süsteemi õhuvõtuavad tuleb sulgeda. Eemalda korstna ümbert põlevad materjalid Sea valmis kustustusvahendid kuni päästekomando tulekuni. Ohtlikud kohad on sleped, läbiviigud vahelagedest, pööning koos rämpsu ja saepuruga vastu korstend.

• Liigutan tikku puhastusluugi ees aeglaselt üles alla. Tugev tõmme kustutab tiku. Hea tõmme tõmbab leegi tugevalt korstnasse. Kui leek ainult mängib õrnalt on ummistus slepes või korstnas. Korstna ummistust näeb, kui päevavalges asetada korstna puhastusluugist sisse peegel ning vaadata alt üles. Slepe sisu näeb kaameraga ja selle puudumisel asetan lõõri lambi ning uurin peegli abil slepe sisu. Spetsiaalse kaamera puudumist asendab tänapäeval ka mobiiltelefoni kaamera.
• Kui korsten töötab, siis liigun puhastusluuke avades (eelmised tuleb sulgeda) ja tikuga testides järjest kolde poole. Puhastusluukidest näeb ka tuha kogust lõõri põhjades. Kui kusagil luugi juures tõmme tuntavalt halveneb, siis on takistus selle ja eelmise mõõdetud koha vahel.
• Kontrollin ka siibrit, selle avamist ja sulgemist. Vaatan slepes kasutatud metallhülsi paiknemist lõõri suhtes (võib juhtuda, et toru on pärast harjaga puhastamist oma kohalt liikunud) ning ühendutorude paiknemist korstna suhtes (sellest oli eelnevalt juttu). Soemüüri lõõrikäikude uurimiseks tuleks kaamera puudumisel puhastusluugist viia lõõri sisse lamp ja peegel, sama saab teha ka ahju puhul.
• Pliidil tõstan pealt pliidiraua, vaatan, et kivid oleksid omal kohal ning suitsukäik vaba ning puhas. Probleemsed kohad on praeahju peal ja all. Alla näeb, kui vaadata lambiga sisse praeahju all olevast puhastusluugist.

NB! Ettevaatust käe pistmisel lõõri, kus on lahtised kivid -need võivad kukkuda käe peale ning kiiluda käe lõõri selliselt, et käe kättesaamine ilma küttekeha demonteerimata osutub pea võimatuks. Selle töö tegemine eeldab abi olemasolu või hoia töökorras telefon käeulatuses. Minul on see korra juhtunud ning on väga stressirohke olukord.

Enamuste tõrgete ära hoidmine on küttekehade normaalne ja õige kütmine kuivade puudega, õigete kogustega ja sätestatud perioodilisusega. Küttesüsteemi peab puhastama igal aastal!

Küttekehade talitustõrked. Ahi, kamin, pliit ajab suitsu sisse? Uus korstnapits laguneb? Ahju voodrisse ilmuvad praod? Ahju külg on kummis? jne

Millal ehitada uus korstnapits, mis vahe on kolde-, lõõri- ja ahjutüüpidel, kas moodulkorsten või telliskorsten, “saksa” ja “vene” śamoti erinevus jne.

Kütmisjuhised, sissekütmine, küttematerjal, hooldus, jne.

Sületäis saarepuu halge ning ahjuga juhtus selline lugu:

Põhjus: Saades teravat kuuma ahju metallist uks paisub ning võib deformeeruda/väänduda. Deformeerudes avaldab uks klaasile pinget ning see puruneb. Kolde laes asub ukse kohal sillus. Kuumuse käes sillus paisub (eriti ülekütmise korral) ning deformatsioonivahe puudumisel surub sillus paisudes ahju külgedele. Selle tagajärjel reeglina kusagilt annab järele – antud juhul ahju esiseinast. Kui ahju küljed on kolde kohalt kummis, siis on see märk lõhki köetud ahjust.

Mis edasi: kui juba juhtus, siis on hilja. Tavapäraselt saab ahju veel aastaid edasi kasutada aga tema välimus on rikutud, samuti on kivid koldelaes ning eeldavasti ka lõõrides osaliselt lahti ning hakkavad soojuspaisumise/-kahanemise tagajärjel pragudesse segu-kivipuru tekitama. Ajapikku praod suurenevad. Kui  pragude servad küttekeha välises korpuses muutuvad tahmaseks või on kütmise ajal tunda toas suitsu lõhna, on tagumine aeg kutsuda kohale pottsepp. Peab arvestama, et selline olukord võib lõppeda ka kütmiskeeluga. Siiski, pigem mitte karta seda, vaid tegutsematuse tagajärgi. On suur võimalus, et pragusid välismantlis saab parandada. Saab parandada ka katkiseid silluseid, aga seda otsustab pottsepp.

Kuidas vältida: kõrge temperatuuri koldes tekitavad tihedad puud (saar, tamm,õunapu, kask). Kui kütad nende puudega, ära kunagi lao kollet täis. Pane mõned halud neid puid teiste puude vahele või kui teisi puid pole, siis pane koldesse ainult pool normaalsest kogusest.

NB! ära kunagi küta koldes tööstuslikult töödeldud puitu näiteks parketti või pressitud/liimitud/värvitud/keemiliselt töödeldud puitmaterjali. Esiteks rikud ära lõõride seinad (pigituvad), teiseks karbamiidvaigud jm tekitavad põlemisel väga kõrge temperatuuri. mis ohustab ahju kollet, ust ning tõusulõõri.